Eesti English

Holistiline teraapia

     
 
  LIITU
UUDISKIRJAGA

 


Natuke selgust segadusse 30-nda eluaasta ümber

Mind ajendas antud artiklit kirjutama see, et järjest rohkem satub minu juurde seansile kolmekümne tuuris noori inimesi, kes on esitamas endale üsna sarnaseid küsimusi.
·         „Kes ma olen?“
·         „Kuhu ma lähen?“
·         „
Mida ma (elult) tahan?“
·         „Kuidas ma ei tea, mida ma elult tahan?“
·         „Miks ma ennast nii imelikult tunnen?“
·         „Kas ma olen ikka normaalne või ma hakkan hulluks minema?“

                                                                                                                        
Need armsad noored inimesed on segaduses ja mõned isegi kriisis. Nad on jõudnud ühte väga olulisse arenguetappi oma elus, kuid nad ei ole sellest teadlikud. Keegi ei ole neile ju sellest rääkinud. Loomulikult ei aita ainult arenguetapi teadvustamine meid kohe kriisist välja, kuid see on sageli oluline samm edasi selguse poole, sest annab meile teatud rahu südamesse.
 
Väga palju räägitakse puberteedi east ja sellega kaasnevast või näiteks naistel üleminekueast. Tegelikult on meie elus erinevaid arenguetappe ja pöördekohti palju rohkem. Selles artiklis keskendun ma ühele olulisele perioodile meie elus - perioodile meie kolmekümnenda eluaasta ümber.

Kõik erinevad eluetapid on meie arengu jaoks olulised ning vajalikud ja me ei saa neid vahele jätta. Ükskõik, kui ebameeldivad need protsessid sellel hetkel ei tundu, on nad põhjusega meie elus ja see aitabki meil liikuda järgmisesse arenguetappi juba targema ning rahulikumana. Olen märganud, et need, kes magavad maha selles vanuses toimuva etapi ega pööra tähelepanu küsimustele, mis nende endi seest hakkavad kerkima, teevad läbi uue kümnendi künnisel palju suurema kriisi. Kriisi, mida me tunneme sageli koondlause all „Ah ta sai ju eelmine aasta nelikümmend, muidugi ostis ta endale kahe uksega audi ja vahetas oma naise uuema versiooni vastu.“
Erinevad teooriad jagavad meie elud erinevatesse etappidesse, kuid kui neid teooriaid kõrvutada, siis on selgelt näha, et tegelikult räägitakse samadest asjadest võib-olla lihtsalt natuke erinevate nimede ja erineva nurga alt. Kuigi mitmed teooriad on üsna aasta-täpsed oma teooriates, siis tegelikult on meie elud ja arengud ikkagi palju unikaalsemad ning antud aastate vahemikud võivad ühele või teisele poole kõikuda.
 

Vaatenurk - psühhosotsiaalne arengu teooria

Kui vaadata peavoolu teooriaid, siis ei saa kindlasti mööda minna Erik H. Eriksonist, kes toob oma psühhosotsiaalse arengu teoorias välja 8-astmelise inimese elutsükli. Kuues tsükkel ehk varajane täisiga (20-40a), on tema sõnul identiteedi leidmise ja kinnitamise periood. Selle protsessi käigus võib inimesel tekkida hirm ennast kaotada ja seda olen tõesti oma klientidelt sageli kuulnud. Kuna me õpime ennast tundma eeskätt läbi teistega suhtlemise, siis võib selles staadiumis sageli tekkida ka hirm alustada intiimsuhteid või siis hoopis isoleerituse tunne.
 

Vaatenurk - tšakrad

Mulle endale südamelähedasemad selgitused antud perioodi kohta tulenevad tšakrate süsteemist ja budismist.

Tšakrate arengus on 21-28 see vanus, kus avaneb südametšakra. Umbes 25-ndal eluaastal hakkame me tundma stabiilsust ja harmooniat. Teiselt poolt hakkab samal ajal vaikselt pead tõstma aga igavus, meie olemasolev elu ei paku enam seda, mis ta meile varem pakkus. Meid ei huvita need asjad, mis meile varem huvi pakkusid, kuid me ei saa ka aru, mida me asemele tahame. Kui varasemalt vaatasime me oma sõpru ja otsustasime nende tegemiste põhjal, mida me teeme ja tahame, siis nüüd kui meie süda avanema hakkab, eeldab ta, et me teda kuulama hakkaks. Nüüd on aeg hakata enda käest küsima, mida mina tegelikult tahan.

Me ei reageeri ka enam lihtsalt välistele käskudele-keeldudele ja normidele, vaid hakkame kuulama oma südametunnistust. Meil kujunevad välja meie enda eetikareeglid ja see võib tekitada konflikte nii perekonnas kui ka sõprusringkonnas.

Oma südame kuulamine on aga võõras tegevus, sest seni oleme me ennast identifitseerinud ju alati läbi teiste ehk läbi oma sotsiaalse filtri. Südame kuulamist tuleb õppida nagu kõiki muid uusi asju meie elus. Ja nagu ikka tuleb see mõnel loomulikumalt ja kiiremini kui teisel, nagu näiteks jalgratta sõidu õppiminegi.

Südametšakra avanemisega hakkame me esimest korda vaatama enda sisse, enda hinge poole. Maailma kogemine muutub, see on rohkem vahetu ja otsesem. Me ei kujuta endale enam nii palju asju ette, vaid näeme asju nii nagu nad on ning must-valgesse maailmavaatesse hakkavad siginema hallid toonid. Samas õpime me ennast kõrvalt vaatama ehk esimest korda elus hakkame me kasutama vaatleja positsiooni. Nüüd hakkad sa ka õppima kasutama oma intuitsiooni, sest sa hakkad esimest korda ju oma hingega koostööd tegema.

Südametšakra avanemisega hakkame me esimest korda armastuses nägema, midagi enamat kui  lihtsalt teise inimese pidev vajamine, piinav igatsus ning soov teist kontrollida. 

Need suured põhimõttelised muutused võivad tekitada ärevust ja viia meid isegi depressiooni. See äratab meis tasahilju mõtted, et mis on üldse elu mõte, kuhu me liigume ning mis on meie eesmärk selles elus – me liigume uude arengufaasi.
Tšakrate järgi on elu jaotatud 7-aastasteks tsükliteks. Iga kord kui me alustame uut tsüklit on esimene aasta selline kriisiaasta, sest see on seotud meie juurtšakraga ja see toob esile meie hirmud.

Seega umbes 29-aastaselt, kui hakkab avanema meie kurgutšakra, ärkab meis taas hirm ja see on seotud meie tulevikuga. Kurgutšakra avanemine äratab meis sisemise filosoofi. Esimest korda hakkame me kahtlema oma teadmistes ja oskustes – me ei ole enam need 21-aastased, kes on maailma kõige targemad inimesed. On ju üldlevinud väljend, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem sa aru saad, kui vähe sa tegelikult tead. See süvendab veel rohkem mõtlemist selle üle, et mida ja miks ma ikkagi oma eluga peale hakkan. Kas mu töö on see, mida ma teha tahan ja mida see karjäärivalik mulle tegelikult pakub?

 
Vaatenurk - budism

Budistlik õpetaja Sangharakšita kirjeldab seda perioodi, kui terviklikkuse poole liikumist. Seni on noor inimene oma elus kandnud mitmeid rolle, meil on justkui mitu mina. Näiteks see protesteeriv nooruk, kes peab vastu olema igale oma vanemate põhimõttele või see asjalik noor inimene, kes püüab kooli kõige paremate tulemustega lõpetada, et saada parimasse ülikooli või hoopis see meeletult flirtiv noor naine, kes püüab endale igalt peolt ideaalset meest leida. Üks normaalne noor inimene ei teagi, kes ta nendest minadest tegelikult on. Ühelt poolt oleks ta nagu kõik need minad ja teisalt nagu mitte ükski. Tegelikult ei ole seda päris mina veel olemas, see hakkab alles nüüd kujunema. Erinevad minad hakkavad integreeruma üheks ja selle protsessi käigus mõned nendest kaovad, mõned süvenevad ning selle protsessi jooksul ei võrdu 1+1 tavaliselt 2.

 
Vaatenurk - tarot

Hiljuti avanes minu ees põnev tarot kaartide maailm. Olin neid seni pidanud alati vaid ennustamise vahenditeks ja kuigi ma usun, et mõningaid asju on võimalik ette näha, siis tegelikult ei poolda ma reeglina sellist asja. Minu üllatuseks peitus aga tarot maailmas palju enamat ja see selgitas mulle nii mõndagi mu enda elus ning arenguloos.

Tarot kaartide järgi jaotub inimese elu 21-aastasteks tsükliteks. Seega nagu ka tšakrasüsteemis, algab 22-eluaastast inimese elus uus arengutsükkel.

Tarot järgi algab 26-aastaselt meie elus periood, mis eeldab, et me algatame muutusi oma elus selleks, et liikuda suurema vastutustunde ja usaldusväärsuse poole. Selle tsükli käigus on tähtis õppida tundma oma tugevusi ja arengukohti – mis on sinu jaoks kerge ja mis raske. Sealt edasi tekib meil tavaliselt soov lahendada oma perekonna probleemid ja murda vabaks oma päritolu pere mustritest. Siit algab ka periood, mis toetab sisemist kasvu, seega võime leida ennast unistamast, mediteerimast, harrastamas erinevaid vaimseid praktikaid.

28-eluaasta paneb meid mõtlema kõikidele suhetele meie elus, me hakkame neid kriitiliselt ümber hindama ega pole valmis jätkama nende suhetega, mis pole „päris“ või erilised. Selle aasta jooksul hakkame me mõtlema, mida me vajame emotsionaalselt ja mida me ei taha emotsionaalselt. Kuna see aasta on seotud ka kaksikute tähtkujuga, siis on sageli tegemist valikuga kahe erineva valiku vahel, ükskõik, mida see siis puudutab.

29-eluaasta on tarot järgi suur muutuste aasta, mille käigus oleme valmis kiirelt liikuma kõikides oma eluvaldkondades. See on aasta, kus me pöörame juba suurt tähelepanu sellele, mis on meile tegelikult tähtis, mis meile tegelikult meeldib.
Tarot järgi peaks kolmekümnes eluaasta olema see, kus me loome taas tasakaalu ja selgust oma ellu, muudame asjad taas lihtsaks. See on aeg avastada loodus ja selle võimalused enda turgutamiseks. Sellele järgneb aasta, mille jooksul me tõmbume endasse ja lahendame veel viimased lahendamata probleemid oma minevikust. Meil tekib vajadus tuua oma ellu rohkem aega taastumiseks, vaikuseks ja mõtisklusteks.
 

Vaatenurk - kümnendinumber vahetub

Ja tegelikult olles üdini aus, teame me kõik, et meie vanuse esimese numbri vahetus mõjutab meid alati palju rohkem, kui tagumise numbri muutus. Loomulikult on hirmud 20, 30, 40 ja 50 jne vahetusel erinevad, kuid iga eesootav juubel tekitab meis alati sügavamaid mõtteid enda kohta. On need ju ikkagi psühholoogiliselt mingid künnised meie jaoks, kus anda hinnanguid oma senises elus saavutatu kohta ning seada uusi eesmärke järgnevaks perioodiks. Näiteks mäletan selgelt, et enne 20-seks saamist muretsesin väga vanatüdrukuks jäämise pärast, kui ma ei abiellu selleks vanuseks ning enne 30-ndat eluaastat hakkas tekkima mure emaks saamise pärast.

 
Kriis, muutused ja kaos

Iga üleminekuperiood toob endaga kaasa suurema või väiksema kriisi. Kriisi suuruse taga olevad põhjused võivad inimestel olla erinevad. Kriisi üks olulisi tekitajaid on meie püüd muutusele vastu seista. Enne kriisi toimub midagi meie elus, mis annab märku, et meil on vaja mingit muudatust. Kõige esimene sõnum on sageli igavus, kuid me ei oska seda vaadata kui olulist sõnumit. Inimesele on nii loomulik soov säilitada olemasolevat olukorda. Iga uus asi on hirmutav. Samas, kui sa vaatad enda ümber loodust või ka ühiskonda laiemalt, siis sa näed, et see on pidevas muutuses. Nii tuleb ka meil olla, kui tahame maailmaga kaasas käia. Mina usun, et meie ülesanne siin elus ongi areng ja seetõttu ei saagi me olla kunagi arengus paigal.

Kaos ja kord on teineteisega alati tihedalt seotud. Enne seda kui saame liikuda uuele tasandile on vaja teatud mõttemustritest loobuda – korraga ei ole millelgi enam endist tähendust ega väärtust. Kõik eelnev on justkui mõttetu. Me oleme kaoses ja sammu kaugusel depressioonist. See kaos tekib seetõttu, et me näeme reeglina asju lähedalt ja vaatleme iga oma elus toimuvat asja ning mõtet eraldiseisvana, nii tunduvadki need kõik hirmutavad ja arusaamatud. Kui me suudaks vaadata neid erinevaid tegureid natuke kaugemalt, justkui helikopteri pealt, siis näeksime, et nendes on oma kindel järjestus ja muster. Nendes on põhjuslikkus ja nendes on sõnum edasi liikumiseks. Me ei saa luua uut korda enne, kui oleme läbi teinud hirmuäratava hävingutöö. Kui me vaatleme loodust või idamaiseid põhimõtteid, siis seal on kaose kaudu areng loomulik. Lääne ühiskonnas püüdsime me aga olla kõikvõimsad ning lootsime, et suudame ilma kaost läbimata, püstitades kohe selgeid eesmärke liikuda sirgelt tippu. Meie ühiskonnas, kui sa soovid olla edukate hulgas, on sageli kuidagi piinlik olla segaduses ja äraootaval seisukohal. Sul peaks justkui kogu aeg olema kõik hästi ja selge eesmärk silme ees. Tegelikult on loomulik, et meil on aeg-ajalt sellised enesesse tõmbumise ja enese otsimise perioodid. Perioodid, kus me oleme masenduses ja pahurad, perioodid, kus oleme segaduses ega tea, kuhu tahame järgmisena minna. Ka seda aega on vaja endale lubada ka seda aega on vaja julgeda läbi käia. See on osa arengu protsessist.

Kui tunned, et oled kriisis, siis on alati hea spetsialisti abi otsida, sest kriisis olles on ise raske asju selgelt näha ja nii kulub kriisist väljatulemiseks alati palju rohkem aega.