Eesti English

Holistiline teraapia

     
 
  LIITU
UUDISKIRJAGA

 


Saladuste koorem


Veetsin selle nädalavahetuse uurides enda ja oma grupikaaslaste suguvõsasid ja seda, mida me oleme sealt kaasa saanud. Teema oli põnev ja tõenäoliselt on selles veel mitmeid asju, mida teiega jagada.

Võib-olla siiski kõige rohkem jäi hetkel mulle hinge saladuste teema. Saladused meie perekondades, saladused meie suguvõsades ja kuidas see meid mõjutab.

Loomulikult puudutavad meid rohkem asjad, mis on kuidagi meie endiga seotud - ja mina olengi olnud see perekonna saladus. Olen aastakümneid olnud oma isapoolse suguvõsa saladus. Saladus on ennast tasahilju lahti rullima hakanud ja see on toonud endaga kaasa mingi müstilise vabanemise tunde. Nüüd nädalavahetusel seda kõike analüüsides, sain aru, et see endast märku andmine on avanud minus julguse olla alati see, kes ma tegelikult olen. Ma ei pea mingit osa endast peitma. Teisalt ei pea ma enam nii palju pingutama, et kogu aeg tähelepanu võita. Nii on palju kergem ja mõnusam elada.

Aga aitab minust.

Inglise keeles on hea väljend „Truth sets you free“ (Tõde annab su vabaks). Mida teevad saladused, siis teevad?

...
Kõige tavalisemad saladused on:

Salajased tunded
Me varjame oma tundeid soovist hoida või kontrollida suhteid. Meil on hirm väljendada, mida me tegelikult erinevate inimeste või asjade suhtes tunneme. Loomulikult toetab sellist saladuste hoidmist kultuur või religioosne minevik. On ju üsna tavaline situatsioon, kui väike poiss kukub rattalt ja hakkab nutma, sest tal on valus. Selle peale laekub heatahtlik vanem, kes ütleb pahaaimamatult: „Ära nüüd nuta, selle tühja asja pärast, mehed küll niimoodi ei nuta.“ Pahaaimamatult olemegi loonud alge selleks, et edaspidi hakkab see sama poiss oma valu varjama, sest vanem ütles, et tal pole valus ja mehed ei nuta. Ja nii jõuab minuni ühel hetkel täiskasvanud mees, kellel on tõsised unehäired ning stress, sest ta on terve elu püüdnud oma tegelikke tundeid varjata. Oma tundeid varjates õpime ennast mingis osas väiksemaks tegema, nähtamatuks tegema.

Salajased sündmused
Meie elus on olnud mingid sündmused, mida häbeneme või mille tõttu tunneme end süüdi ja seetõttu püüame neid varjata.

Perekonna saladused
Need on reeglina kõige lõhkuvamad saladused. Sagedasemad tunduvad olevat suhete varjamised, isa saladuses hoidmine, lapse olemasolu varjamine, adopteerimise või lapse äraandmise varjamine, abordid, katkemised ning surnud lapsed, pere „mustad lambad“, alkoholism perekonnas, teatud „häbiväärsed“ haigused, kuriteod, suitsiidid ja seksuaalsed orientatsioonid.

...
Saladused perekonnas ei tekita ebamugavust sugugi mitte ainult nendes, kes seda varjata püüavad. See on meie pere infoväljas sees ja selle mõju on tegelikult palju laiem ning raskesti hoomatav. Perekonstellatsioonis pööratakse sellele väga palju tähelepanu. See tekitab energiablokeeringuid, mis ei saa vabaneda enne, kui peres ei ole sellele sündmusele kohta antud.

Vanemad otsustavad mõnedest sündmustest või inimestest lastele mitte rääkida, sest see on neile valus või häbistav. Üsna sageli jäetakse asjadest rääkimata, tuues vabanduseks, et sellega kaitstakse lapsi. Igal juhul on saladuse tekkimise taga hirm hukkamõistu ees ja soov olla armastatud.  

Lapsed on aga palju targemad ning tundlikumad, kui me vanematena arvame. Nad tunnetavad, et midagi on valesti, midagi varjatekse nende eest. Igal juhult tekib lapses „error“, kui ta tunnetab, et midagi vanemate jutus ja olekus ei klapi. Kui laps ei tea, mis see on, mis seda imelikku pinget ja tunnet tekitab, siis endale omase vastutustundega võtab ta selle asja enda kanda. Ta arvab, et temaga on midagi valesti. Seega, me ei kaitse oma lapsi, kui püüame nende eest olulisi asju varjata, me püüame lihtsalt varjata valet, milles elame ja mida räägime.

Lapsel tekib sellistes olukordades tunne, et teda ei usaldata, tunne, et ta pole väärt olema usaldusalune. Samuti võib see olla alge arusaamale, et valetamine ongi norm. Sellisest saladusest võib saada alguse ka klassikaline probleemide tekitaja suhetes – olulistest asjadest mitterääkimine. Nii imestame ühel hetkel, et miks meie lapsed valetavad meile või jätavad olulisi asju rääkimata, kuid nad on õppinud meistritelt :).

Minu lugu ei ole sugugi erandlik. Meie seas on lubamatult palju lapsi, kes ei tea, kes on (tegelikult) nende vanem(ad), või  varjatakse neid ühe vanema pere eest. Kõige tavalisem tagajärg siin ongi see, et last kannab endas pidevalt tunnet, et teda ei panda tähele. Olenevalt isiksuse tüübist, võib ta ennast hakata ohvrina tundma ning ennast vähendama või hoopis rohkem nähtavamaks tegema. Ja viimasel juhul võivad samuti käivituda erinevad stsenaariumid, temast võib saada mingis valdkonnas väga tunnustatud tegija, kuid seda tähelepanu võidakse tõmmata ka ühiskonnas mitte taunitud käitumistega või ekstravagantse välimusega.

Loomulikult ei pea vanemad kõiki asju oma lastega jagama, kõigel on mõistlikkuse piir. Tähtis on, et vanemad ise tunnistavad ja aktsepteerivad toimunut ning leiavad sellest rääkimiseks lastele sobiva määra ja viisi. Samuti ei pea ka kõigile teistele oma saladusi välja rääkima. Sageli piisab vaid ühest inimesest kellele südamest kõik ära rääkida.

Ükskõik, mis saladus perekonnas on, see saladus tahab välja tulla ja otsib väljapääsu, sest energia on perekonnas blokeeritud. Nii hakkavadki mingid mustrid perekonnasüsteemis korduma. Saladus üritab ühel või teisel moel tähelepanu saada, ta ei kao kuskile, kuni seda peresüsteemi teadvusesse ei tooda. Kui see saladus ei leia lahendust antud põlvkonna raames, kandub see edasi järeltulevatele põlvkondadele. Nii võibki mõni inimene kanda väiksest peale endas mingit seletamatu päritoluga tunnet, sest ta on võtnud vastutuse eelneva põlvkonna saladuse eest. See võib endaga kaasa tuua haigusi, ebaõnnestumisi, sõltuvusi, ärevust, õnnetusi, depressiooni, süütunnet, konflikte suhetes ja palju muid probleeme.

Saladused ja varjatud mõtted tekitavad peredes lõpetamata asju ning suhtesõlmi. Iga saladus vajab energiat, et seda saladuses hoida. Kui meil on saladus, siis ei saa me täielikult oma energiat kasutada, mingi osa sellest on saladuse jaoks ära reserveeritud. Vahel on kogu pere energia suunatud saladuse varjamisele, nii et neil ei jää energiat millegi muu jaoks. Saladused kulutavad meile hädavajalikku ja taastumatut eluenergiat ning kurnavad meid seeläbi. Seega püüdes saladusega hoida midagi tähtsat oma elus, hävitame me hoopis tasahaaval oma võimalust õnnelikule ja täisväärtuslikule elule.

Kuna saladuse osalised püüavad pidevalt ennast ja olukordi kontrollida, tuleb valesid aina juurde, et eelnevaid valesid katta. Sellises keskkonnas ei ole võimalik lähedasi suhteid luua, sest siis kaoks kontroll. See, et sa suudad kontrolli hoida, on illusioon. Sa ehitad lihtsalt enda ümber tugeva müüri, ega saa seetõttu nautida kõike seda, mida pakub tõeline lähedus.

Kuidas on lood sinuga täna?
·         Kas ka sinu elus on mingeid saladusi, mis asjatult sinu eluenergiat raiskavad?
·         Kas need saladused, mis täna su elus on, on ikka nii ohtlikud, et nende varjamisega vaeva näha?
·         Kellele ja kuidas saaksid sa oma saladuse(d) ära rääkida?
·         Kuidas saaksid sellest saladuse koormast vabaneda kõige paremal viisil?
·         Kas sa tunned, et sinu peres on asju, mis sinu eest varjatakse? Kas äkki oleks aeg nende kohta asjaosalistel uurida?